Magama ei jäeta kedagi, kõhud pargitakse täis ja jalad suunduvad vägisi saabaste kuivatusruumi poole.
Loetud minutite pärast on kõik vormis ja eesmärk vallutada viimane ehk neljas mäetipp REITERALM 1860m- kõik on täis enesekindlust.
Et asi oleks põnevam ja kaardid oleks kenasti segatud, on taaskord tegemist viitstardiga ja kõigile vanadele suusahuntidele üllatuseks siblivad noored suusatudengid eest ära sellise hooga, et tõsine tegu järele jõuda, tundub, et suusakool on taaskord ennast ületanud.
Imeilus ilm soodustab imekenade piltide tegemist ning jäädvustamast. Ei jää märkmata ka suusaakadeemia nüüdseks juba eksamistide perfektsed ja filigraansed laskumised, mille kõrval kahvatuvad isegi kohalike suusainstruktorite täiuslikud tehnikanipid.
Nii mõnelgi muldvanal ja seeniori tiitlit kandval suusahundil on pisar silmis... On mida vaadata ja hing heliseb sees, taaskord on mäed saanud kaks uut ohvrit.
Samas ei saa lasta raisku ka imeilusat ilma ning otsustatakse ka vahelduseks lasta päikesel ennast hellitada. Ahtil( nimi muudetud) kõlab kõrvuis suvine lemmik viis ….”Siis kreemita mu keha- UV faktor 5”. Teades, et tipp ootab ei jääda siiski kauaks loorberitele ja võetakse otsustav samm neljanda tipu poole.

Kuna tippu tõus oli mehine ja vaeva nõudev, siis on igati mõistlik ja tark otsus lasta alla ning lõunatada.
Leiame ennast mõnusas einelauas, kus meid teenindab üle keskmise kena kohalik toitsi-näitsik, serveerides meile jääkülma õlut ja tulikuuma guljashensuppi. Kuna päike on taas hullumeelselt kõrvetama hakanud, ei ole vaja kaks korda paluda ning kehad paljastuvad justkui võluväel.
Nii nagu kõik ilus saab ükskord otsa, otsustab ka päikesekene ennast vahelduva eduga pilvedesse peita ning meie suusasalgake võtab sammud austria kohaliku kõige suurema apre-ski hüti poole

Kohaliku kultusbändi esimene vokaal-instrumentaallugu viib kõik inimesed ekstaasi ja sunnib unustama kõik maise ja argise.

kus meid ka jäädvustatakse kohaliku klubi fotograadi poolt VIP kodulehele.
Tantsu jätkub hiliste apreka tundideni
Laul suul, saame kenasti hüpata spessial meie jaoks kohale ilmunud suusabussi ja sõit kodu poole võib alata- kõrvuis kumisemas juba pähe kulunud helid.
Meie kenas, hubases staabis on samal ajal müstiliselt kombel taaskord valminud kolmekäiguline õhtusöök.
Kokkuleppest kinni pidades ei jää ka seekord sellest midagi järele- pottide põhjad läigivad. Kõige rahutumad ja ka tugevamad ei vandunud alla päeva koormusele ja seadsid sammud kohaliku stripiklubi poole- väidetavalt oli mida vaadata (silikoon on austrias tegija- kahjuks jäi asi siiski silmade katsuda) ning nii need tunnikesed lõppesid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar